Ajalehekioskid olid Tartu linnas 20ndal sajandil täiesti tavaline nähtus.
1983nda aasta juunikuu hommikul läksime koos sõbrannaga filosoofia eksamile.
Närv oli must. Hommikul ühiselamus jõime kohvi vaikides, riietusime vaikides, ühiselamust väljusime vaikides ning sõnalausumata jätkasime teed ülikooli poole. Ees oli ajalehekiosk. Jäime vaikides ajalehekioski ees seisma. Sellest kioskist olime igal hommikul ostnud ajalehte "Edasi". Tavaliselt oli ajalehekioski juures järjekord. Seekord mitte. Vaatasime teineteisele otsa ja jäime ootama. Ootasime vaikides mitu minutit. Ja siis ütles keegi meie selja taga, et kiosk on esmaspäeviti kinni.
Hakkasime suurest pingest naerma.
Maire Soo
1983nda aasta juunikuu hommikul läksime koos sõbrannaga filosoofia eksamile.
Närv oli must. Hommikul ühiselamus jõime kohvi vaikides, riietusime vaikides, ühiselamust väljusime vaikides ning sõnalausumata jätkasime teed ülikooli poole. Ees oli ajalehekiosk. Jäime vaikides ajalehekioski ees seisma. Sellest kioskist olime igal hommikul ostnud ajalehte "Edasi". Tavaliselt oli ajalehekioski juures järjekord. Seekord mitte. Vaatasime teineteisele otsa ja jäime ootama. Ootasime vaikides mitu minutit. Ja siis ütles keegi meie selja taga, et kiosk on esmaspäeviti kinni.
Hakkasime suurest pingest naerma.
Maire Soo