Aastat ma ei mäleta, aga minu mälu järgi sain veevärgi korterisse sisse 1990. aasta suvel, nii et ühel talvel varsti pärast seda juhtus tõsiselt jabur lugu. Mul oli selline köök, kus ei olnud üldse küttekeha, tegelikult see oligi soojustatud seintega tuulekoda, kus talvel ei tohtinud unustada vett potti või kannu, sest muidu külmus põhi ümmarguseks. Sõitsin jõuludeks linnast ära ja arvasin, et olen kaval, kui jätan vee tasakesi tilkuma, et ära ei külmuks, see oli toona levinud praktika. Aga mul ei tulnud pähe, et nõnda külmub ära kanalisatsioon. Koju tulles leidsin kraanikausi peaaegu seina küljest lahti, servani jääs, purikad rippumas, põrandal poole köögi ulatuses u viis sentimeetrit jäävälja. Sellesse tegin kirvega auke, kallasin keeva vett sisse ja lükkasin lahmakaid pahtlilabidaga lahti, reliini pealt tuli hästi ära. Ja siis Salvo kelguga välja.
Vesi muidugi oli ka lõpuks ära külmunud, sellepärast polnudki kogu köök täis.
Vesi muidugi oli ka lõpuks ära külmunud, sellepärast polnudki kogu köök täis.