*Väike punt Tallinna 4. Keskkooli viimase klassi õpilasi tegi talvisel koolivaheajal jaanuaris 1958 suusamatka, mille algus oli Tapal ja lõpp-punkt Tartus. Tallinna ümbruses oli lund rohkesti, aga mida Tapalt lõuna poole, seda õhemaks lumi muutus, künnivagude harjad väljas. Mäletan, et koperdasime pimedas Tabivere poolt tulles üle peaaegu lumeta välja Tartu tulede suunas, aastaid hiljem selgus, et ületasime Raadi lennuvälja. Mingeid tulukesi siin-seal maas vilkus, mis tundus imelik, aga ei osanud neist midagi arvata. Ei saa siiani aru, miks meid kinni ei peetud, see oli ju sõjaväe lennuväli.
*Kui ületasime Emajõe silla, jäi paremal silma uhke hoone, millegipärast täielikus pimeduses. Arvasime, et see peaks teater olema, aga miks õhtul nii pime? See oli tegelikult turuhoone.
*Sama aasta suvel tulime klassikaaslastega ülikooli dokumente sisse viima. Sõitsime Pihkva rongiga, sõit kestis öö läbi, saabusime varahommikul. Ei osanud leida otseteed kesklinna, Toomemägi jäi ette. Läksime ümber mäe vasakult poolt ja jõudsime Supilinna, tee tundus äärmiselt pikk. Emajõe äärt pidi saime lõpuks ülikooli lähedale ka. Muide, see juhtus veel teistki korda mõni aeg hiljem!
*Pärast öist rongisõitu tuli päeval väsimus, siis tegin uinaku Toome nõlval sirelipõõsaste vahel kõrges rohus. Nüüdsel ajal poleks see enam võimalik, rohi niidetud ja põõsad ära roogitud.
*See hingevärin on siiani meeles, millise tundega tõmbasin esimest korda lahti ülikooli peahoone ukse.
Reet Laugaste
*Kui ületasime Emajõe silla, jäi paremal silma uhke hoone, millegipärast täielikus pimeduses. Arvasime, et see peaks teater olema, aga miks õhtul nii pime? See oli tegelikult turuhoone.
*Sama aasta suvel tulime klassikaaslastega ülikooli dokumente sisse viima. Sõitsime Pihkva rongiga, sõit kestis öö läbi, saabusime varahommikul. Ei osanud leida otseteed kesklinna, Toomemägi jäi ette. Läksime ümber mäe vasakult poolt ja jõudsime Supilinna, tee tundus äärmiselt pikk. Emajõe äärt pidi saime lõpuks ülikooli lähedale ka. Muide, see juhtus veel teistki korda mõni aeg hiljem!
*Pärast öist rongisõitu tuli päeval väsimus, siis tegin uinaku Toome nõlval sirelipõõsaste vahel kõrges rohus. Nüüdsel ajal poleks see enam võimalik, rohi niidetud ja põõsad ära roogitud.
*See hingevärin on siiani meeles, millise tundega tõmbasin esimest korda lahti ülikooli peahoone ukse.
Reet Laugaste