Mina olen tegelikult üldse Võru tirts aga mulle meenuvad lapsepõlvest jalutuskäigud vanaisaga Tartu vanalinnas. Tema teadis igasuguste hoonete kohta mingi vahva loo rääkida ja ma pean ütlema, et vähemalt korra suve jooksul viisid meie jutud ja jalad meid mänguasjamuuseumi, mis justkui Toomemäe sees asus. Pole maagilisemat kohta kui (vist isegi munakivi) tee ääres suurte kaardus puuokste all pisut väsinud maja, milles on suur raudtee rongidega! Nukud võisid olla ilusad ja toredad aga no see rong oli minule, kui pisikesele plikatirtsule uue suve ootamist väärt!
Praegune mänguasjamuuseumi asukoht on ka tore aga ausõna, see eelmine oli nagu muinasjutumajja sisenemine.
No ja siis veel see, et kuna mu vanaisa töötas õllevabrikus, saime me mõni kord peale tööd talle vastu minna ja nägime kõiki neid suuri seadeldisi tehases. Päris hirmus oli ammonjaagitünnist mööduda, sest see ju haises aga tehases sees oli mõnus linnase lõhn. Ja limonaadi saime ka juua :)
Oma memmelt lunisime õega igal suvel aga sõitu Pegasusega. Ma mäletan siiani, et viimane sõit toimus, kui Pegasuse pingid olid üsna just värvitud ja memme jakk sai pisikese rohelise triibu. Aga sõita LAEVAGA jõe peal ja lehvitada kaldal olijatele... no nina läks ikka taeva poole küll uhkusest.
Ja Tartu väliturg... võisime rahumeeli poolde päeva magada ja siis turule sõita ning turg ikka veel kestis. Võrus tuli alati väga vara ärgata selleks, et müüjaid näha. Me siiani naerame, et Võrus saab turg läbi selleks ajaks, kui Tartus inimesed alles ärkavad :)
Praegune mänguasjamuuseumi asukoht on ka tore aga ausõna, see eelmine oli nagu muinasjutumajja sisenemine.
No ja siis veel see, et kuna mu vanaisa töötas õllevabrikus, saime me mõni kord peale tööd talle vastu minna ja nägime kõiki neid suuri seadeldisi tehases. Päris hirmus oli ammonjaagitünnist mööduda, sest see ju haises aga tehases sees oli mõnus linnase lõhn. Ja limonaadi saime ka juua :)
Oma memmelt lunisime õega igal suvel aga sõitu Pegasusega. Ma mäletan siiani, et viimane sõit toimus, kui Pegasuse pingid olid üsna just värvitud ja memme jakk sai pisikese rohelise triibu. Aga sõita LAEVAGA jõe peal ja lehvitada kaldal olijatele... no nina läks ikka taeva poole küll uhkusest.
Ja Tartu väliturg... võisime rahumeeli poolde päeva magada ja siis turule sõita ning turg ikka veel kestis. Võrus tuli alati väga vara ärgata selleks, et müüjaid näha. Me siiani naerame, et Võrus saab turg läbi selleks ajaks, kui Tartus inimesed alles ärkavad :)