Kahju, et 2. maailmasõda tegi nii palju kahju linnale, et kadunud on paljud kohad, mida oleks võinud taastada hea tahtmise korral. Mind paelub sõjaeelne elu Tartus. Lugesin huviga raamatuid “Lapsepõlvest ühe ajastu lõpuni” (O. Hartge), “Tartu päevik 1928-1941” (E. Tuglas), “Jaschka ja Janne” (S. Vegesack), “Lood unustatud Tartust” (J. Juske) ja tekkis soov teada saada, kas midagi hoonetest on veel alles või mis on praegu nende asemel. Minu vanatädi jaoks oli praegune Rüütli tänav ka nõukogude ajal Rüütli uulits, mitte 21. Juuni tänav. Oma lapsepõlvest on meeles “Vanemuise” varemed, Holmi sild Turuhoone lähedal, Emajõe ületamine paadimehega, linnaujula oma paviljonidega jpm, mis äratavad mälestusi, kui näed nendest fotosid. Mulle avaldas sügavat muljet ajarännak “VR Tartu 1913”. Ehk tuleb midagi veel Tartu kohta Blueraylt ...
Õie Veber
Õie Veber