Minu Tartu

Olen sünnilt ja hingelt tartlane, Supilinna tüdruk. Sündisin Toomel asunud sünnitusmajas arstiteaduskonna üliõpilase tütrena. Minu lapsepõlve mängumaa oli Kartuli tänav ja selle ümbrus Emajõe kaldal ning imelises Botaanikaaias. Kartuli tänava hoovis kasvatati sel ajal kartuleid ning kõikvõimalikke juurvilju, olid ka marjapõõsad ja õunapuud. Hoovi ehteks oli kahekordne kuur kuhu treppidele oli lastel rangelt keelatud turnima minna, põhjuseks pehkinud trepiastmed. Vaatamata sellele püsis kuur veel palju aastaid ning sain seda ka oma lastele näidata.
Praeguseks on minu vanavanemate kodumaja renoveeritud ning hoovis peenraid enam ei ole, vanavanemad puhkavad Võru tänava kalmistul.
Ka minu elutee on viinud mind Tartust ära Tallinnasse.
Kaunim linn on Eestis Tartu ütlevad laulusõnad ja nii on see ka minu jaoks. Tartusse on alati hea ja mõnus tulla, linnal on eriline aura. Siin on kuidagi väga rahulik, keegi ei kiirusta, aeg kulgeb omasoodu.