1980ndate alguses asusin elama Tartusse ja läksin siin 7. klassi. Sain tasapisi tuttavaks ka mitme Tartu raamatukoguga. Ülikooli raamatukogus kirjutasin endale kataloogidest välja hulga raamatuid, mida kavatsesin läbi lugeda. Tuhlasin nii autorite kui teemade kaupa, tegin seal tõsist tööd. Sel ajal jõudsin päris palju ka läbi lugeda. Sõbrad veetsid õhtuid diskodel, mina pigem raamatukogus või teatris nagu tõeline nohkar.
Mõned aastad hiljem, juba ülikooli ajal jäi ülikooli raamatukogu õppimiskohana minu päevadesse ikka alles. Aga alles siis sai minust ka andunud linnaraamatukogu e Lutsu lugeja. Siin oli teistsugune vaimsus, siit sai koju laenutada ka vanu raamatuid ja mis üliõpilase jaoks peamine - kõik sai kohe kätte, ei pidanud ootama.
Olen senini nende mõlema suur sõber. Vahepeal on lisandunud ka kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Rahvusarhiiv kui eriti toredad kohad.
Mõned aastad hiljem, juba ülikooli ajal jäi ülikooli raamatukogu õppimiskohana minu päevadesse ikka alles. Aga alles siis sai minust ka andunud linnaraamatukogu e Lutsu lugeja. Siin oli teistsugune vaimsus, siit sai koju laenutada ka vanu raamatuid ja mis üliõpilase jaoks peamine - kõik sai kohe kätte, ei pidanud ootama.
Olen senini nende mõlema suur sõber. Vahepeal on lisandunud ka kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu ja Rahvusarhiiv kui eriti toredad kohad.